Miks ja milliseid maiuseid koera õpetamisel kasutada

Toidu kasutamine on tänapäeval perekoerte õpetamisel standardne. Miks see nii on ja kuidas toitu nutikalt kasutada? Loe edasi! Siit leiad vastused ka sagedastele muredele ja küsimustele, mis koeraomanikel tekivad, kui selgitan, et hakkame koera õpetama just toidu abil.

Miks kasutada koera õpetamisel toitu?

See osa postitusest on kõige teadushõngulisem. Koerakoolitajate seas on tuntud muhe ütlus, et alati, kui sa koera õpetad, istub sinu ühel õlal Pavlov ja teisel õlal Skinner (ütlust omistatakse Bob Baileyle, kes on loomade treenimise alal superstaar). Vene psühholoog ja füsioloog Ivan Pavlov ja tema 1890. aastate "koera ja kellukese" eksperiment on ilmselt meile kõigile põhikooli bioloogiaõpiku illustratsioonidelt tuttav. Tegelikud eksperimendid olid pisut keerulisemad ja palju võikamad, kui silme ette tulevatel piltidel, kuid Pavlovi avastus, et koerte süljevool suureneb mitte ainult toidu saabumise peale, vaid ka heli või muu stiimuli peale, mis järjepidevalt ennustab toidu saabumist, on nüüdseks tuntud klassikalise näitena klassikalisest tingimisest, mille keskmes on õppija emotsioonid.

Ameerika psühholoog ja biheiviorist B. F. Skinner lõi 1950. aastatel teooria operantsest tingimisest, mis erinevalt klassikalisest tingimisest põhineb õppija käitumisel. Skinner defineeris kõikidele õppimisvõimelistele (st kesknärvisüsteemi omavatele) elusolenditele kehtivad ja käitumise kordumise tõenäosust mõjutavad tagajärjed:

• positiivne kinnistamine: midagi (meeldivat) lisatakse ja seetõttu käitumine sageneb

• negatiivne kinnistamine: midagi (ebameeldivat) eemaldatakse ja seetõttu käitumine sageneb

• positiivne karistamine: midagi (ebameeldivat) lisatakse ja seetõttu käitumine väheneb

• negatiivne karistamine: midagi (meeldivat) eemaldatakse ja seetõttu käitumine väheneb

• kustumine: varasemalt kinnistatud käitumisele ei järgne enam kinnistamist ja seetõttu käitumine ajapikku kustub

Kuidas see kõik maiuste kasutamisega seostub? Me ei pea koerale eraldi õpetama, et toit on hea. Ta teab seda. Toit on iseenesest väärtuslik, sest see on eluks hädavajalik. See tähendab, et saame toitu kasutada koera emotsioonide muutmiseks klassikalise tingimise teel. Toit on üks olulisemaid vahendeid agressiivse ja/või hirmunud koeraga töötades. Kui toit järgneb teatud käitumisele ja käitumine seetõttu sageneb, toimib toit aga esmase kinnistajana*. Näiteks suureneb istumise tõenäosus, kui me koerale istumise eest maiuse anname.

Mida aga on mõeldud eelpool nimetatud ütluse all? "Alati, kui sa koera õpetad, istub sinu ühel õlal Pavlov ja teisel õlal Skinner." Oma erinevustest hoolimata ei toimi klassikaline ja operantne tingimine eraldiseisvalt. Alati, kui kasutame koera õpetamisel valu või ebamugavust tekitavaid võtteid, et saavutada soovitud käitumist (operantne), loome samal ajal koera jaoks ebameeldivaid ja hirmuäratavaid seoseid (klassikaline) iseenda, treeningpaiga, ümbritsevate inimeste ja loomadega. Kui kasutame koera õpetamisel soovitud käitumise premeerimiseks maiuseid ja mängu (operantne), loome meeldivaid seoseid kõige ümbritsevaga (klassikaline). See toimib ka vastupidi. Kui püüame muuta koera suhtumist kellessegi-millessegi ja kasutame selles kontekstis koera käitumisest sõltumata maiuseid (klassikaline), kujundame samal ajal tahtlikult või tahtmatult ka koera käitumist (operantne).

Miks me siis kasutame koera õpetamisel toitu (ja muid positiivseid kinnistajaid)? Et õppimine oleks õppijale meeldiv ja turvaline. See suurendab koera usaldust omaniku vastu, muudab õppimise mõlemale osapoolele nauditavaks ja vähendab agressiivse käitumise tõenäosust**. Muu positiivne kinnistaja võib olla ükskõik mis, mida koer sel hetkel ihaldab. Suuline kiitus, sügamine, palli viskamine, mänguasja sikutamine, vabalt jooksmine, teise koeraga mängimine, õue pääsemine... Toidul on siiski nn eluliste preemiate ees eeliseid. Toiduga premeerides saame teha kiiresti järjest palju korduseid, mis on sageli harjutusi tehes väga oluline, samuti saame preemiat üsna täpselt ajastada. Mänguga võrreldes on toidu saamine tavaliselt rahulikum sündmus, st saame koera premeerida ilma teda liigselt erutamata. Valitud maiuste omadused ja nende koerani toimetamise viis võivad aga olla väga erinevad, mistõttu saab toitu preemiana kergesti kohaldada erinevatele situatsioonidele ja osalejatele.

Milliseid maiuseid võiks kasutada?

See oleneb koera eelistustest ja omapäradest, õpetamise tingimustest (kas toas või õues, koerte trennis või koeraomaniku kontoris, üksi või teistest koertest ümbritsetuna), soovitud käitumise raskusastmest ja vajalikkusest jpm. Siin on näitena toodud minu koera "maiuseskaala", mis langeb kokku ka paljude teiste käpaliste eelistustega.

Nagu tabelist näha, sobib mõni toit paremini niisama mängimiseks, mõni soovitud käitumise premeerimiseks, mõni koera lohutamiseks pärast ehmatust ja mõni koera tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Treeningul kasutatavad maiused võiksid olla väikesed, pehmed ja niisked, et koer saaks need kergesti alla neelata ja olla kohe valmis harjutuse uueks korduseks. Loomulikult peavad maiused koerale ka väga maitsema. Kuna neid kulub korraga palju, on hea, kui tegu on naturaalsete maiustega, nt keedetud kanafilee, pugud, südamed vm tervislik. Naturaalsetest maiustest kõige tugevama lõhnaga on keedetud ja siis ahjus veidi kuivatatud maks. Maks sisaldab aga palju A-vitamiini, mille liigtarbimine võib olla ohtlik, mistõttu ei sobi maks pikaajaliseks kasutamiseks suures koguses.

Hirmupõhiste muredega tegeledes kasutatakse sageli väga väärtuslikke maiuseid, et võimendada ärritiga seostatavat positiivset emotsiooni. Vabatahtlikes hooldusprotseduurides (nt küünte lõikamine koera osalusel) kasutatakse pigem madala väärtusega maiuseid, et säilitada koera valikuvabadus ja hoida koera erutustaset madalal. Anna koerale väärtuslik amps pärast ilutulestikupauku (ei, see ei kinnista tema hirmu) ja kasuta maiuseid olukordade haldamiseks, et need mööduksid probleemivabalt, näiteks puistates toitu muru sisse koerale otsimiseks, kuni teine koer teist möödub. Mõni käitumine on "odavam" ja mõni on "kallim" ning väärtuslike käitumiste eest tuleb koerale ka vastavalt tasuda. Näiteks juurdetulek kutsumise peale on tõeliselt hinnaline kraam ja selle eest tasumisega koonerdada ei maksa.

Läbi suukorvi manustamiseks saab kasutada isegi vedelat maiust (hapukoor, beebide püreetoit) tuubis. Väga väikese koera kiireks premeerimiseks kasutab mõni nutikas omanik määritavat maiust (naturaalne maapähklivõi, pasteet) pika varrega puulusikal. Juurdetulekut millegi peibutava juurest või mõnda muud koera jaoks keerulist käitumist jalutuskäigul saab edukalt premeerida kassitoidukonservidega: neid on mugav taskus kaasas kanda ja need säilivad kaua ning vajalikul hetkel on tegu maitsva ja erilise ampsuga, mis jääb koerale hästi meelde. Kõik need ja paljud muudki nipid on kasutusel selleks, et koera kiiresti ja tõhusalt premeerida ning seeläbi õppimist kiirendada.

"Aga kui koer ei võta maiuseid?"

See on probleem, millega tuleks eraldi tegeleda, ja väga lai teema, mille kohta tuleks kirjutada eraldi postitus. Kõiki vaimselt ja füüsiliselt terveid koeri motiveerib toit. Kui koer ei võta toitu, on asi tavaliselt ebasobivas keskkonnas: liiga palju häirijaid, koer on keskkonnas hirmunud, ärevil või ülierutunud, toiduga võistleb mõni muu ja tugevam motivaator (nt võimalus oravat taga ajada). Ükski neist ei tähenda, et koeral puudub toidumotivatsioon, miski muu lihtsalt trumpab selle parajasti üle. Mõnikord on sel juhul abi kõrgema väärtusega või teistsugusel moel antavatest maiustest, mõnikord tuleb teha muudatused keskkonnas. Põhjus võib olla ka meditsiiniline või olla hoopis varasemate treeningvigade tagajärg.

"Mu koer läheb ju niimoodi paksuks!"

Kasutatud maiuste arvelt vähendame koera päevast toiduportsjonit. Kui maiuseid kulub pikaajaliselt väga palju, on nutikas kasutada maiustena kõrge kvaliteedi ja tugeva lõhnaga täissööta (nt Ziwi Peak või Platinum) või koerale sobivaid lihapõhiseid naturaalseid maiuseid (nt isevalmistatud, Best Barf, Pala). Samuti võib koera kuivtoitu segada tugevalt lõhnavate niiskete maiustega (juust, küpsetatud liha) ja kasutada siis treeningul kuivtoitu, mis on nüüd isuäratavam.

"Mu koeral saab nii ruttu kõht täis!"

Treeningul kasutatavad maiused olgu pisikesed. Väikese koera puhul arvesta, et tema magu täitubki väga kiiresti: ära toida teda enne treeningut ja hoia treeningsessioon väga lühike. Suurema koera puhul võib tegu olla tüdinemisega maiustest või tegevusest või hoopis ebasobiva treeningkeskkonnaga, kus koera stressitase aja möödudes tõuseb, kuni ta ei ole enam suuteline maiuseid vastu võtma. Maiusetüdimuse puhul võib aidata see, kui võtad alati trenni kaasa mitu erinevat sorti maiuseid.

"Mu koer kuuletub vaid siis, kui mul on maius käes!"

Sel juhul on õpetamisel tehtud viga. Ehkki paljusid käitumisi vormime me alguses maiusega, püüame esimesel võimalusel maiuse käest kaotada. Maius peab järgnema soovitud käitumisele, mitte vastupidi. Samuti on õpetamise osaks plaanipärane maiuste vähendamine ning käitumise ja maiuse vahelise aja pikendamine, mis tagab, et soovitud käitumine säilib ka siis, kui maiust koeraomaniku keha küljes ei ole.

"Ma unustan maiused õue kaasa võtta!"

Leia viis endas harjumus kujundada. Kinnita maiusekott jalutuskäigult tulles koera jalutusrihma külge, et järgmine kord välja minnes selle kindlasti kaasa haaraksid, või hoia maiusekotti ühes kohas koos kõige muuga, mis igale jalutuskäigule kaasa tuleb võtta.

"Kas ma pean siis igavesti maiuseid kasutama?"

Jah ja ei. Koera õpetamise osaks võib olla ka plaanipärane maiustest võõrutamine, kuid pea meeles, et käitumine, mida enam ei kinnistata, kustub ajapikku. Seega jah, koera tuleb soovitud käitumise eest järjepidevalt premeerida, kuid ei, seda ei pea alati tegema maiusega: kasuta kiitust, paitust, mängu, ligipääsu koera soovitud tegevusele (nt nuuskimine, kaevamine, diivanile tulek, õue pääsemine, ujumine).

Ma ei poolda arusaama, et koer peab toidu välja teenima. Toidu ja kõik muud põhilised ressursid peab koer saama oma inimeselt tingimusteta. Siiski võib toit olla ka töövahend ja selle oskusliku kasutamisega on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi. On olukordi ja probleeme (nii meditsiinilisi kui ka käitumuslikke), mille puhul maiused on vastunäidustatud, kuid üldiselt on tegu lihtsaima, mugavaima ja tõhusaima vahendiga, mida koera õpetamisel kasutada. Toit on väärtuslik ja võimas, kasuta seda nutikalt!

__________

* Kinnistaja on käitumise tagajärg, mis suurendab käitumise kordumise tõenäosust. Kui koer hüppab esikäppadega söögilauale ja leiab sealt ühe unustatud võileiva, siis sai lauale hüppamine positiivselt kinnistatud ja koer hakkab edaspidigi lauapealseid kontrollkäike tegema.

** Dog training methods: Their use, effectiveness and interaction with behaviour and welfare; Animal welfare, E. Hiby, N. Rooney, J. Bradshaw 2004

** Human directed aggression in domestic dogs (Canis familiaris): Occurrence in different contexts and risk factors; Applied Animal Behaviour Science, R. Casey, B. Loftus, C. Bolster, G. Richards, E. Blackwell 2014

** Review of dog training methods: welfare, learning ability, and current standards; BCSPCA, I. Makowska 2018: https://spca.bc.ca/wp-content/uploads/dog-training-methods-review.pdf

** Position statement on humane dog training; AVSAB 2021: https://avsab.ftlbcdn.net/wp-content/uploads/2021/08/AVSAB-Humane-Dog-Training-Position-Statement-2021.pdf