Search
  • Gerda Kosk

Teise ringi koera uus võimalus

Updated: May 18

Astusid julge ja südamliku sammu ning tõid koju koera, kes ootas sind loomade varjupaigas, mõne loomapäästeorganisatsiooni hoiukodus või muus ajutises peatuspunktis. Mul on hea meel, et leidsite teineteist! Ka minu hjärtehund Neko jõudis minu juurde varjupaigast ja minu tollal tehtud vead olid mulle väärtuslikuks õppetunniks. Iga koer on erinev, kuid loodan, et leiad sellest postitusest ka enda jaoks kasulikke nõuandeid uue pereliikme kohanemise ajaks, et teie kooselu algaks rõõmsalt ja turvaliselt. Postituse valmimisel olid oma kogemustega abiks kaks toredat perekonda: Kersti, Kaido ja Brutus – aitäh!, Alisa, Stas ja Nana – aitäh!


Gerda ja Neko. Foto: Kertu Kosk

Anna koerale aega ja ruumi


Võib minna kaua aega enne, kui koer tunneb end sinuga päris turvaliselt ja hästi. Öeldakse, et koer vajab:

  • 3 päeva, et taastuda äkilisest keskkonnavahetusest (koju saabumine),

  • 3 nädalat, et õppida tundma uut kodu, kodu ümbrust ja pere rutiini,

  • 3 kuud, et tõesti tunda end nagu kodus ja luua usalduslik suhe pereliikmetega.

Tegelikult on see muidugi iga koera puhul erinev, kuid selline ajaline järjestus aitab meil mõista, et iga koera jaoks käib uue koduga harjumine aeglaselt ja järk-järguliste etappidena. Ära koorma koera üle paljude erinevate mänguasjade, uute inimeste ja kohtadega, samuti ei pea ta kohe esimestel päevadel tutvuma teiste kodus elavate loomadega.


Äsja uude koju saabunud koer vajab võimalust olla omaette, kuid ära lase tal valida endale pelgupaigaks eraldatud ruumi, kus ta võib üksindusega harjuda. Ideaalis on koera pesa vaiksemas nurgas, kus ta saab turvalisel distantsil jälgida inimeste koduseid asjatoimetusi, nii saavad need talle tuttavaks ja tavaliseks taustaks. Kui peres on lapsi, peab neil olema keelatud minna koera pessa, aedikusse või puuri. Reeglite täitmist peab jälgima täiskasvanu ning koera ja last ei tohi jätta järelevalveta omaette. Esimestel päevadel ei pruugi koer võõras kohas korralikult magada, mistõttu on eriti oluline planeerida see aeg vaid rahulikuks sisseelamiseks. Ära mine ise ega luba teistel minna puhkavat koera segama. Kutsu koer suhtlemiseks ja mängimiseks enda juurde. Kui ta ei tule, siis vajab ta sel hetkel rahu.


Inimeste jaoks on füüsiline kontakt ääretult tähtis ning peamine lohutuse ja hoolivuse väljendusviis. Ehkki enamik koertest õpib ajapikku meie kallisid-musisid hindama või vähemalt taluma, võib selline käitumine (pool)võõra koera jaoks hirmutav tunduda. Teine usalduse ja sümpaatsuse väljendus inimeste jaoks on sügav silmside, mis samuti ebakindlale koerale ähvardavalt mõjub. Väldi koera süllevõtmist, silitamiseks/käsitsemiseks tema juurde minemist ja pidevalt talle lähenemist. Paku talle hellust siis, kui ta tuleb ise sinu juurde.


Pelglikum koer võib vältida söömist ja joomist inimeste läheduses, eriti esimestel päevadel uues kodus. Joogivesi olgu koerale pidevalt kättesaadav, söögiajaks on kõige mõistlikum panna toidukauss maha ja astuda ise mõni samm eemale. Kartlikku koera käest toita ei ole turvaline ega kasulik. Kui koer on nõus sinu läheduses sööma ning soovid kasutada toitu suhteloomiseks ja esmaseks treenimiseks, kasuta hoopis järgmistes videotes näidatud võtteid. Kommentaaride nägemiseks lülita sisse subtiitrid (CC). Näidatud meetodid loovad koera jaoks sinuga seoses häid emotsioone, harjutavad kasulikke käitumisi ega survesta koera liigselt.




Rutiin ja kodukord


Rutiin kujundab ennustatavust ja ennustatavus kujundab turvatunnet. Uues keskkonnas ja eriti traumaatilise minevikuga koerte jaoks võib olla suureks abiks see, kui olulised igapäevasündmused nagu söömine ja õueskäik toimuvad kindlatel aegadel. Nii suudab koer päevarütmiga kiiremini kohaneda ja teab, mida sinult oodata.


Kohtle vähemalt esimestel päevadel ka täiskasvanud koera nagu väikest kutsikat: ära jäta teda pikaks ajaks järelevalveta, ära jäta teda üksi koju, vii ta iga paari tunni järel õue lühikesele pissitiirule (või vähemalt ärkamise ja söömise järel). Nii väldid õnnetusi ja ebameeldivate harjumuste kujunemist. Koera jaoks stressirohke sisseelamisaeg toob sageli kaasa kõhulahtisuse. Kõhuhädasid aitab vaos hoida see, kui koer saab esimestel nädalatel süüa sama toitu, mida ta sõi enne uude koju saabumist (nt varjupaigas), samuti toetavad seedimist probiootikumid. Toapuhtuse treeningu vajadus sõltub konkreetsest koerast, kuid tasub arvestada, et teadmata taustaga koer ei pruugi osata siseruumis puhtust pidada või ei ole üldistanud seda oskust kõikidele siseruumidele. Öösel koera õueminekuks äratada ei ole vaja. Ära kunagi karista koera tuppa tehtud hädade eest.


Mida kauem sul õnnestub uue pereliikmega kodune olla, seda rohkem aega on sul temaga rahulikult tutvuda ja ka temale sobivas tempos üksijätmist harjutada. Ära unusta koera ette valmistada selleks, kui pead tagasi tööle minema. Harjuta tema üksijätmist alguses vaid sekundite kaupa, aga iga päev. Alisa ütleb: "Nanal aitas uues kodus kohaneda kindlasti asjaolu, et koera võtmise hetkel oli minul umbes kahenädalane puhkus töölt. Esimesel nädalal oli abikaasa ka kodus, nii et koer sai harjuda nii meie kui ka uue kodu ja selle reeglitega."


Koerale kehtivad reeglid uues kodus tasub kõigi pereliikmetega ennetavalt kokku leppida, et teil oleksid koerale ühesugused ootused ja kodukord oleks koerale kergemini mõistetav. Kas koer tohib käia diivanil? Aga voodis? Kas on tube, kuhu teda ei lasta? Kas koerale võib söögilaualt toitu pakkuda? Kersti ütleb: "Kindlad reeglid nagu see, et voodi peal koer ei käi, on aidanud ennetada olukordi, kus me anname koerale vastukäivad signaale, tekitades sellega talle segadust."


Jalutuskäigud


Et õueminek oleks sujuvam ja selle käigus ei oleks vaja koera liigselt käsitseda, võib kaaluda koerale esimesteks nädalateks kaelarihma/trakside selga jätmist. Siis läheb rihmastamine rutem ja surve koerale (sageli kitsas esikus) on väiksem. Õues oleks hea leida alustuseks mõni vaiksem roheala, kus koer saab oma hädad ära teha ilma võõraste koerte ja inimestega kokku puutumata. Luba koeral õues omas tempos nuuskida. See rahustab ja ka väsitab koera. Proovi kasutada maiuseid, et juhtida koer või tema tähelepanu eemale võimalikest ärrititest ja ärevatest olukordadest.


Jalutuskäigud võiksid esimestel nädalatel olla lühikesed ja püsida kodu ümbruses. Erandiks võivad olla koerad, kelle jaoks kodu ümber on ärritite hulk liiga suur (nt kui teistele koertele tugevalt reageeriva koera jaoks on kodu ümbruses liiga palju võõraid koeri), nendele koertele võivad tulla kasuks autosõidud rahulikumasse piirkonda. Kersti räägib oma kogemusest: "Me tegime alguses selle vea, et alustasime liiga innukalt ning võtsime ette pikki jalutuskäike, sest "(suur) koer peab saama liikuda". Tegelikkuses viisime Brutuse ärevustaseme kõrgemale, kui vaja olnuks ning jalutuskäigud põhjustasid stressi nii meile kui koerale. Koer muutuks rahulikumaks ja jalutuskäigud stressivabamaks, kui hakkasime tegema lühikesi jalutuskäike maja ümbruses, kus Brutusel tekkisid tuttavad lõhnad ja kohad. Ta hakkas tundma ennast enesekindlamalt ja vabamalt."


Püüa hoiduda rahvarohketest ja lärmakatest kohtadest ja planeeri jalutuskäikude trajektoor nii, et saad vajadusel vastutulijatest veidi eemalduda. Võimalusel vali jalutamiseks vaiksemad kellaajad. Kersti ütleb: "Brutuse kui sotsialiseerimata koera pealt on näha, et koerale pidev ärritite eksponeerimine ei muuda teda nende suhtes leplikumaks, vaid muudab reaktsioone tugevamaks ja intensiivsemaks, kinnistades ebasoovitavat käitumist. Kindlasti ei tasuks koera sundida hirmuga silmitsi seisma, vaid hirmsast olukorrast eemalduda." Uue jalutuskaaslase puhul tasub arvestada ka sellega, et sa ei pruugi olla koera kõikidest hirmudest ja ärrititest teadlik.


Kaido ja Brutus. Foto: Kersti Sügis

Varjupaigast pärit või muul moel ebastabiilse minevikuga koer on uues kodus kõrge põgenemisohuga. Kui äsja uude koju saabunud koer põgeneb, võib olla väga raske teda kätte saada, sest sina ega su kodukant ei ole koerale tuttavad ega turvalised. Ära jäta koera ilma järelevalveta aeda ning ära jaluta koera aiaga piiramata alal ilma rihmata. Pelglikumat koera võib olla keeruline ka hoovist tagasi tuppa saada, mistõttu on kõige parem teha alguses kõik õueskäigud rihma otsas. Hoia uksed kindlalt kinni ja ära jäta midagi juhuse hooleks. Juurdetulek kutse peale tundub meile enesestmõistetav, kuid on tegelikult keeruline oskus, mille õpetamine võib võtta kaua aega. Mõnda koera ei saa mitte kunagi piiramata alal vabalt jooksma lasta, kuid mugavate trakside ja pika jalutusrihma abil ei ole tema käigud ja tegemised seetõttu kuidagi vaesemad ega nukramad.


Hea on esimestel kuudel kasutada üheaegselt nii Y-lõikelisi trakse kui ka kaelarihma, mis on kas omavahel ühendatud või on jalutusrihm kinnitatud mõlema külge. Selleks kasuta kahe koera jalutamiseks mõeldud rihmajagajat, kahe karabiiniotsaga jalutusrihma või kahte eraldi jalutusrihma. Teine hea variant on kasutada põgenemiskindlaid trakse, millel on kuus kinnituspunkti – kolmas rihm roiete taga välistab trakside üle pea tõmbamise. Eelista BGB-karabiiniga või lukustatava karabiiniga jalutusrihma, sest enimlevinud püstolkarabiinid võivad lahti tulla, kui koer püherdab maas või jookseb kõrges rohus. Kasuta tavalist jalutusrihma, mitte isekerivat rihma (flexit). Jälgi ümbrust ja ole valvas.


Käitumine ja koolitamine

  • Õpi tundma koerte kehakeelt. See aitab vältida ohtlikke olukordi ning võimaldab kujundada usaldusliku suhte sinu ja koera vahel.

  • Märka, kiida ja premeeri igasugust rahulikku ja meeldivat käitumist, et koer teaks, mida sa temalt ootad. Soovitud käitumise õpetamine on tõhusam ja toredam kui keelamine.

  • Kasuta toitu ja maiuseid, et luua positiivsed emotsionaalsed seosed iseenda, sinu läheduse ja treeningsituatsiooniga.

  • Kasuta positiivsel kinnistamisel põhinevaid meetodeid kasutava koolitaja abi. Iseõppijale annavad hulgaliselt kasulikku (tasuta) nõu Emily Larlham ja Your Dog's Friend.

Nii mõnigi ebasoovitav käitumine võib avalduda alles hiljem, kui koer tunneb end kodusemalt. Esimesi päevi kuni kuid pärast koera koju toomist on nimetatud lausa mesinädalateks, sest koer võib esialgu käituda väga tagasihoidlikult. Ta võib olla näiliselt rahulik ja vaikne, hoida omaette, vältida konflikte. Ehkki see võib meie jaoks meeldiv ja mugav olla, on tegu ohutundest ja ebakindlusest tuleneva ellujäämiskäitumisega. "Mesinädalate" lõppedes, kui koer tunneb end julgemalt, võib ta hakata rohkem oma uute inimestega suhtlema ja mängima, kuid ta võib hakata ka rohkem lõhkuma, haukuma, või kaitsma oma pesa, mänguasju, toitu või territooriumi. Samuti võib üksindus- või eraldatusärevus (ja sellest tulenev haukumine, lõhkumine, tuppa pissimine vm) välja kujuneda alles hiljem, kui koer on uude omanikku kiindunud.


Neko oli esimesed kolm nädalat uues kodus väga viisakas. Ta veetis palju aega oma pesas ja mängis vaid oma mänguasjadega. Üksi olles rõõmustas ta küll naabreid lauluharjutustega, aga mööbli ja muud asjad toas jättis puutumata. Pärast "mesinädalaid" hakkas ta usinalt ringi uudistama ja endale tegevust otsima, hävitas sahtlitest-riiulitest väljatõmmatud riideid ja raamatuid ning kolas mööda lauapealseid. See oli tema jaoks tegelikult normaalne ja eakohane käitumine, mis lihtsalt ei paistnud välja tema algse ebakindluse tõttu. Ta ei julgenud normaalselt käituda. Praeguseks tundub mulle uskumatu ka see, et esimestel kuudel lasime Nekol üsna palju ilma rihmata jalutada. Nii metsas kui ka rannas püsis ta tundide kaupa ilusti meie juures. Ajapikku muutus ta enesekindlamaks ja tegi omaette järjest pikemad jooksutiirud, kuni oligi esimest korda kadunud (õnneks vaid igavikuna tundunud minuti). Seegi oli täiesti normaalne arvestades tema vanust, tõuomadusi ja treenituse taset sellel hetkel.


Alisa ütleb: "Alguses oli Nana üsna rahulik viiekuuse kutsika kohta ning kohanes koduga kiiresti. Paar nädalat hiljem panin temas üha rohkem ärevust tähele. Nana võis ärevaks või rahutuks muutuda minu vaatepunktist väga suvalisel hetkel, sealhulgas toidukorra ajal (toidu ülikiire söömine) ja niisama olesklemise ajal. Külaliste tulek tekitas samuti palju emotsioone – koer haukus ja hüppas elevusest. Mul oli raskusi seetõttu, et ei osanud koera liigse ja minu vaatepunktist seletamatu ärevusega ümber käia. Oskasin vaid keelata ja vihastada nii koera kui ka enda peale, kui mu meetmed ei mõjunud. Koera pidev ärevus tekitas ka minus närvilisust, kuna mind hirmutas see, et ma ei oska olukorda lahendada."


Enneta ebasoovitavat käitumist haldamise teel. Kui sa ei soovi, et koer roniks diivanile, ära jäta teda elutuppa järelevalveta. Kui sa ei soovi, et koer näppaks laualt toitu, ära jäta koera kööki ega laua juurde järelevalveta ning korista laud pärast kokkamist ja söömist. Kui sa ei soovi, et koer näppaks ja näriks sinu jaoks väärtuslikke asju, pane need turvalisse kohta. Kui sa ei soovi, et koer hauguks läbi akna naabri koera või naabri enda peale, kata akna alumine osa staatilise kilega. Eralda koer elevust või hirmu tekitavatest stiimulitest (nt külalised, kullerid, tolmuimeja, pere teine koer), pannes ta koos mõnusa närimismaiusega teise tuppa, aedikusse või turvapiirde/beebivärava taha. Kasuta lihtsaid toidumänguasju (nt rätikusse peidetud krõbinad, lakkumismatt või nuuskimismatt) strateegiliselt, et hoida koer vajalikul ajal vajalikus kohas rahulikuna. Sellised lahendused ennetavad konflikte ning ei lase ebasoovitavatel harjumustel kujuneda ja kinnistuda.


Alisa kirjutab toidu nutika kasutamise kohta nii: "Soovin, et oleksin otstarbekamalt ja efektiivsemalt kasutanud sobivaid maiuseid, et soovitud käitumist kiita. Lisaks oleks minu koera kasvatamises palju aidanud see, kui oleksin mõistnud, et ebasoovitud käitumise karistamine on kahjustav nii koerale kui ka meie omavahelisele suhtele. Teadsin, et koer on toidust väga motiveeritud, kuid ei saanud täpselt aru, kuidas seda õigesti utiliseerida. Kahetsen, et ei olnud varem avastanud vedela toiduga täidetavaid mänguasju ja nende kasutamise võimalusi, mis oleks väga aidanud koera (ja ka minu!) liigse ärevuse ja energia maandamisega."


Ära solvu ega vihasta, kui koer hoiab omaette, ei tule kutsumise peale sinu juurde, teeb pahandusi või kaitseb urisemisega oma toitu, mänguasju või pesa. Tunned end tema päästjana, kuid tema on võõras kohas võõraste keskel, ta ei tunne sinu kodu reegleid ning tal võivad hoopiski puududa varasemad stabiilsed ja positiivsed suhted inimestega. Samuti on väärtuslike asjade kaitsmine normaalne käitumine, mida ei tasu võtta isiklikult. Kui koera käitumine on murettekitav või soovid lihtsalt abi igapäevaelus ja suhtluses oma uue lemmikuga, siis võta ühendust positiivsel kinnistamisel põhinevaid meetodeid kasutava koolitajaga.


Alisa ja Nana. Foto: erakogu

Kokkuvõtteks


Ole kannatlik ja paindlik ning arvesta koera vajadustega. Kui kahtled, küsi nõu. Koera tervise osas konsulteeri veterinaararstidega ning käitumise osas end pidevalt täiendavate koolitajatega. Kersti julgustab: "Ära karda küsida abi. Kui kerkib esile mõni raskus või probleem, siis tea, et sa ei ole üksi. Paljud koeraomanikud on ilmselt samas olukorras olnud ning abi küsimine ei ole häbiasi. Lihtsam on probleemi ennetada, kui hiljem tegeleda murekoeraga, aga abi on ka viimastele. Varjupaigast koera võttes soovitan mõelda juba enne koera kojutoomist, kuhu koertekooli või millise treeneri juurde temaga minna. Kindlasti ei tasu seda jätta homse peale. Ja koertekooli ei tasuks suhtuda kui väljaminekusse, vaid kui investeeringusse."


Alisa võtab oma treeningteekonna ja kogemuse kokku nii: "Koera kasvatamine, eriti psühholoogiliselt traumeeritud noore koera kasvatamine ei ole asi, mis mingi hetk läbi või valmis saab. See on koera eluaegne protsess, kus omanik peab tegema palju rohkem tööd kui tema lemmik. Mul on hea meel, et olen aastatega suutnud kasvatada endas mõistmist ja kannatlikkust. Varem tekitas koera ärevus minus närvilisust ja paanikat. Praegu on nii, et koera närvilisus teeb mind hoopis rahulikumaks, sest tean, mil viisil koera ärritavaid tegureid ja olukordi vältida või vähemalt enda kasuks ümber mängida."


Aitäh, et andsid sellele koerale uue võimaluse! Ma loodan, et temast saab sulle parim sõber ja kaaslane pikkadeks ja ilusateks aastateks.

351 views0 comments

Recent Posts

See All