Koeratüübid ja nende tüüpmured

Koera tõug ei ole kunagi tema käitumise garantii. On leitud isegi, et ühe tõu esindajate seas on käitumuslikud erinevused suuremad, kui erinevate tõugude vahel. Samas on sadade (tegelikult isegi tuhandete) aastate pikkune inimesega koos elamine ja töötamine ning valikuline aretus muutnud teatud tüüpi koerad märkimisväärselt altimaks käituma teatud viisil. Geenid loevad ja loevad palju! Sealjuures oleme aretanud hulga koeri "spetsialistideks" kitsal tööpõllul, mida me neile enam ei paku.

Koeratõud ja -tüübid annavad meile normaalse käitumise raamistiku selle tõu või tüübi esindajate seas. Aga tänapäeval seisame sageli silmitsi olukordadega, kus kunagi kõrgelt hinnatud käitumine on muutunud ebasoovitavaks ja lausa probleemseks. Valdav enamik probleemkäitumistest, millega koertekoolitaja poole pöördutakse, on selle koeratüübi kohta võrdlemisi normaalsed ja probleemsed INIMESE jaoks. Need käitumised on harilikult tekkinud kas liigi arengus kohanemise eesmärgil või koeratõus läbi tahtliku aretustöö. Mõnikord on koeratõus algselt väga hinnatud käitumine tema muul eesmärgil aretamise käigus aga "katki läinud" ja muutunud oma väljenduselt ebanormaalseks.

Mis on levinud põhjused, miks soovitud käitumistest saavad probleemkäitumised?

• Sekkumine liigi loomulikku paljunemisesse (steriliseerimine + ebatäiuslik tõuaretus + piirkonna lemmikloomakultuur) = väheneb liigi kohanemisvõime

• Ülikiiresti muutuv maailm + enneolematud ootused ja nõudmised koertele + eelnimetatud pärsitud kohanemisvõime = koerad ei tule meie maailmas enam toime

• Koerale ebasobiv elukeskkond või -tingimused

• Puudulikud võimalused liigi- ja tõuomaseks käitumiseks

Siit postitusest leiad koeratüübid jaotatuna geneetilise tausta järgi (aretatud sarnastest koertest sarnastel eesmärkidel) ja nende kõige tüüpilisemad murekäitumised. NB! Mõnda koeratõugu peetakse kuuluvaks mitme koeratüübi alla, sest nad on aretatud mitmel eesmärgil.

Milliseid ühiseid jooni näed koera aretuseesmärkide ja probleemkäitumiste vahel?

ALGUPÄRASED KOERAD

"Baastõud", kes on kõige lähemal koerte metsikutele eellastele ja kellest hiljem aretati

spetsiifiliste tööde jaoks teised tõud. Nt akita, shiba inu, basenji, laikad, norra põdrakoer, siberi husky, alaska malamuut, soome lapikoer, chow chow...

Algupäraste koerte tugevad küljed:

• kisklus

• oma peaga mõtlemine ja iseseisev tegutsemine

• ellujäämisoskused, enese alalhoid

• olulise tegemine, ebaolulise tegemata jätmine

• liikumine suurtel aladel

• füüsiline ja vaimne vastupidavus

Algupäraste koerte levinud "probleemkäitumised":

• uitama minek, rihmata jookseb ära, ei tule kutsumise peale

• madal taluvus suletud ruumide ja alade suhtes (põgenemise aiast, raskused puuritreeningul, kodus lõhkumine ja närimine)

• probleemid füüsilise mõjutamise ja käsitsemisega, kinnihoidmisega, kehahooldusega

• ei kuuletu, raske juhtida, raske treenida

• "põikpäisus", "jonnakus"

• "valikuline kuulmine": koer ei täida käsklust, kui ta ei hinda seda oluliseks

• probleemid võõraste inimestega

• teiste loomade jahtimine ja murdmine

• kalduvus sotsiaalseteks konfliktideks (ei saa teiste, eriti samasooliste koertega hästi läbi)

HURDAD

Kunstlikult aretatud jahipidamise eesmärgil. Nt afganistani hurt, borzoi, basenji, galgo, itaalia

väikehurt, saluki, vaaraokoer, whippet...

Hurtade tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• liikuva saaklooma märkamine suurelt distantsilt

• lai vaateväli (kitsas kolju)

• suur jooksukiirus

• kõhkluseta käitumine (vähenenud enese alalhoid, riskialdis)

Hurtade levinud "probleemkäitumised":

• ei tule kutsumise peale

• teiste loomade jahtimine

• probleemid laste ja võõraste inimestega

• ei talu oma isiklikku ruumi tungimist

• ei kuuletu, raske treenida

VALVEKOERAD JA KARJAKAITSEKOERAD

Kunstlikult aretatud valvamise ja kaitsmise eesmärgil, kasutati algselt vara kaitseks,

lahingutes, verespordis. Nt molossid, mastifid, anatoolia karjakoer, berni alpi karjakoer, boerboel, cane corso, pürenee mäestikukoer, leonberger, bernhardiin, maremma-abruzzi lambakoer...

Valvekoerte ja karjakaitsekoerte tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• ohule vastu astumine, "rind kummis"

• konfliktiolukorras vastutuse võtmine enda peale

• iseseisev mõtlemine ja tegutsemine

• vara kontrollimine ja kaitsmine

• madal erutuvus, aeglane "käivitumine"

Valvekoerte ja karjakaitsekoerte levinud "probleemkäitumised":

• ei tule kutsumise peale, uitama minek

• ressursside ja territooriumi kaitsmine

• põgenemine aiast, raskused puuritreeningul

• probleemid võõraste inimeste ja koertega

• ei talu võõraste poolt puudutamist ega enda isiklikku ruumi tungimist

• kalduvus sotsiaalseteks konfliktideks (ei saa teiste, eriti samasooliste koertega hästi läbi)

SELTSIKOERAD

Kunstlikult aretatud seltsi pakkumise eesmärgil, sh oli pisike koer hea soojenduskott,

parasiidimagnet ja turvaalarm. Nt malta bichon, chihuahua, lhasa apso, papillon, pekingi paleekoer, pomeranian, mops, kääbuspuudel...

Seltsikoerte tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• häälekus ja tundlikkus ärritite suhtes

• kiinduvus inimesesse

Seltsikoerte levinud "probleemkäitumised":

• ressursside ja territooriumi kaitsmine

• üksindusärevus ja eraldatusärevus

• tuppa pissimine (pisike põis ja tundlik närvisüsteem)

• probleemid käsitsemise, kehahooldusega

• ei talu võõraste poolt puudutamist

• hirm võõraste inimeste ja koerte ees

• liigne haukumine

• kääbuskasvu geen võib olla seotud terviseprobleemidega

HAGIJAD, AJUKOERAD, VEREJÄLJEKOERAD

Kunstlikult aretatud valvekoertest jäljeajamise eesmärgil. Algselt peamiselt aretatud

jänesejahiks, milleks piisas koera iseseisvast tegutsemisest inimese juhtimiseta, sest jänesed olid koeri lahti lastes juba lähedal ja jänesed kipuvad põgenedes jooksma ringiratast. Nt basset hound, coonhoundid, foxhoundid, beagle...

Hagijate ja verejäljekoerte tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• lõhnatundlikkus

• vankumatu jäljel püsimine

• jahtimine iseseisvalt

• vastupidavus rasketes oludes

• rihmas tõmbamine jälje suunal (tungi tõstmiseks)

• haukumine märguandeks ja saaklooma heidutamiseks

Hagijate ja verejäljekoerte levinud "probleemkäitumised":

• ei tule kutsumise peale

• raske nuuskimist katkestada

• teiste loomade jahtimine

• liigne haukumine

• rihmas tirimine, frustratsioon, reaktiivsus

SEISUKOERAD

Kunstlikult aretatud jahil inimesega rohkem koostööd tegema, eelkõige linnujahiks.

Liigiomane jahikäitumine pidurdatud – peatumine enne haaravat hammustust, et mitte lõhkuda saaki –, see teeb neist armastatud perekoerad. Nt spanjelid, retriiverid, pointerid, setterid, portugali veekoer, vizsla, lagotto romagnolo, weimari linnukoer, standardpuudel...

Seisukoerte tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• koostöö inimestega (vähem iseseisvad)

• jahi ajal kergemini juhitavad ja suunatavad

• saagi leidmine ja lendu ehmatamine või markeerimine ja/või toomine

• loovutavad saagi kergesti

• entusiastlikud

Seisukoerte levinud "probleemkäitumised":

• kõrge aktiivsustase

• teiste loomade jahtimine

• asjade haaramine, närimine, tassimine

• hüpersotsiaalsus: kõrgendatud tähelepanuvajadus ja tähelepanu saades üleerutumine

• tähelepanu hajub kergesti

• impulsiivsus

• kutsikalik käitumine ja ellusuhtumine

TERJERID

Kunstlikult aretatud asunduste vabastamiseks rottidest, mäkradest, rebastest. Nt airedale'i

terjer, cairni terjer, austraalia terjer, kääbusšnautser, šoti terjer, yorkshire'i terjer...

Terjerite tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• territooriumi ja vara kaitsmine

• näriliste ja teiste (sh endast suuremate) loomade jahtimine ja murdmine

• järeleandmatus ja vastupidavus

• kohene ja iseseisev tegutsemine

• hulljulgus, madal enese alalhoid (riskialdis)

Terjerite levinud "probleemkäitumised":

• kõrge aktiivsustase

• ressursside kaitsmine

• ei kuuletu, raske treenida

• teiste loomade jahtimine

• liigne haukumine

• äkilisus, reaktiivsus

• kalduvus sotsiaalseteks konfliktideks (ei saa teiste, eriti samasooliste koertega hästi läbi)

• kalduvus stereotüüpsetele käitumistele (saba taga ajamine, varjude ja valguslaikude taga ajamine, ühe koha peal keerutamine vm)

BULLY-TÜÜPI KOERAD

Algselt mastifi ja terjeri ristandid, kunstlikult aretatud meelelahutuseks (verespordiks). Nt

ameerika staffordshire'i terjer, bullterjer, inglise buldog, prantsuse buldog, dogo argentino...

Bully-tüüpi koerte tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• mastifilt: kaitsev, konflikti või ohu korral vastutust võttev, "rind kummis" koer

• terjerilt: kõrge erutuvus, äkilisus, tegutsemistahe, vastupidavus, järeleandmatus

• madal ja raske kehatüüp

• tugevad lõuad

Bully-tüüpi koerte levinud "probleemkäitumised":

• territooriumi ja vara kaitsmine

• ei pruugi hoiatada (vähe haukumist, urisemist, hammaste näitamist), aga võib olla rünnates järsk ja järeleandmatu

• kalduvus sotsiaalseteks konfliktideks (ei saa teiste, eriti samasooliste koertega hästi läbi)

• kergesti üleerutuv, madal frustratsioonitaluvus

• reaktiivsus rihmas

KARJA AJAVAD KOERAD

Kunstlikult aretatud karja ajamiseks, tänapäeval sageli "töötatöölised". Nt austraalia

karjakoer, kelpie, austraalia lambakoer, beauceron, belgia lambakoerad, bordercollie, corgid, shetlandi lambakoer, rootsi vallhund...

Karjakoerte tugevad küljed / aretuse algne eesmärk:

• liikumise kontrollimine

• iga keskkonnamuutuse märkamine ja kohene reageerimine

• koostöö inimesega

• intensiivsus töös

• töö suurtel aladel, vaiksetes maapiirkondades

Karjakoerte levinud "probleemkäitumised":

• territooriumi ja ressursside kaitsmine

• probleemid võõraste inimeste ja koertega

• kiiresti liikuvate objektide (autod, lapsed, tõukerattad, jooksjad, kassid) taga ajamine

• inimeste ja teiste loomade liikumise kontrollimine (blokeerimine, näksamine)

• probleemide (hirm, ärevus, frustratsioon, ebakindlus) lahendamine hammastega

• ülitundlikkus helide, nähtuste, liikumise ja keskkonnamuutuste suhtes

• liigne haukumine

• kõrge aktiivsustase

• rahutus, ärrituvus

• kalduvus stereotüüpsetele käitumistele (saba taga ajamine, varjude ja valguslaikude taga ajamine, ühe koha peal keerutamine vm)

VABALT ELAVAD KOERAD

Vabalt elavad koerad moodustavad ligikaudu 80% kõigist maailma koertest. Need on koerad

sellisena, nagu nad oleksid ilma inimese otsese sekkumise ja sihipärase aretustööta. Need on tänava- ja külakoerad piirkondades, kus koerad elavad väljaspool inimeste kodusid, nende sigimist ei kontrollita, populatsioonist kõrvaldatakse inimestele ohtlikud isendid. Nende põhitoit on inimeste toidujäätmed, prügi, väljaheited.

Vabalt elavate koerte tugevad küljed:

• suurepärased inimeste käitumise jälgimises ja hindamises

• ellujäämisoskused, enese alalhoid

• loomulik sotsialiseeritus

• võimalustest kinnihaarajad (mis ripakil, see ära)

Vabalt elavate koerte levinud "probleemkäitumised" – klassikalised "koerused" ehk koerte normaalsed käitumised, mis on inimeste jaoks tüütud:

• ebasobivate asjade närimine

• ebasobivatesse kohtadesse ronimine

• toidu "varastamine"

• prügikastis sobramine

• inimesele peale hüppamine

• rihmas tirimine

Kas said veidi selgust, kust võib pärit olla sinu koera murekäitumine? Kui soovid rohkem teada, siis tutvu näiteks seda teemat palju käsitlenud Kim Brophey tööga ja tema raamatuga "Meet Your Dog". Et oma murekoeraga paremini toime tulla, võta ühendust positiivsel kinnistamisel põhinevaid treeningmeetodeid kasutava koolitajaga.