"Siia!": kuidas saada koera kutsumise peale juurde tulema

Juurdetulek kutsungi peale tundub niivõrd koeraliku omadusena, et kipume seda võtma enesestmõistetavana. Ainult kutsu ja ta tuleb, eks? Ometi näeme tihti vastupidist: omanik hüüab ja hüüab, koer aga naudib täiel rinnal vabadust või tuleb küll omaniku lähedale, kuid püsib siis hoolikalt tema haardeulatusest väljaspool.

Tegelikkuses on juurdetulek tihti koera jaoks väga raske ja suurt tahtejõudu nõudev käitumine, eriti kui sellega võistlevad haruldasemad ja tähelepanuväärsemad motivaatorid nagu mäng teise koeraga, oravajaht või sõnnikus püherdamine. Samuti kui tegu on koeraga, kelle puhul ongi iseseisev mõtlemine ja toimetamine tõuomane ning juurdetulek ei näi talle parajasti vajalik ega mõistlik. Mõnele koerale on usaldusväärse juurdetuleku õpetamine palju raskem ülesanne kui teisele.

Muude ägedate kogemuste kasuks juurdetuleku asemel kallutab kaalukaussi see, kui

• koer ei saa juurdetuleku eest preemiat,

• omaniku arvates preemia on tegelikult koera jaoks hoopiski karistus või

• koerale ei ole juurdetulekut tegelikult kunagi õpetatudki, vaid see on mõnikord lihtsalt juhtunud.

Üsna järjepidevalt juhtub seda viimast kutsikaeas. Kutsikad ei julge üldjuhul oma inimesest kaugele minna ja kardavad pidevalt temast maha jääda. Piisab meil vaid rõõmsalt hüüda ja käsi plaksutada, kui väike päntajalg meieni kiirustab. Pisut vanemale koerale on aga omane suurem uudishimu ja iseseisvus. Jooksutiirud viivad nad järjest kaugemale ja omaniku hüüded jäävad tähelepanuta. Nii mõnigi koer saab just kutsika- ja täiskasvanuea vahel diagnoosi "valikuline kuulmine".

Juurdetulek on teistest käitumistest ja trikkidest pisut teistmoodi. Tegu on oskusega, mis võib päästa sinu koera või kellegi teise elu. Seetõttu on juurdetulek äärmiselt väärtuslik käitumine, mille eest peame koerale vääriliselt tasuma. Mina soovitan juurdetulekut heldelt tasustada absoluutselt iga kord, et täbaras olukorras oleks juurdetuleku "pangakontol" varasemast nii mõndagi ja heade valikute tegemine oleks seetõttu koera jaoks lihtne.

Erinevalt paljudest teistest käitumistest on juurdetulek miski, mis võistleb peaaegu alati ümbritseva keskkonnaga. Mõtle sellele, et iga kord, kui koer EI TULE kutsungi peale, saab ta imelise elulise preemia: ta saab teise koeraga mängida, oivalist prügi süüa, jänest taga ajada, end põllul või rannaliival hingetuks joosta või lihtsalt oma pehmes pesas edasi mõnuleda...

Siin on mõned nipid, kuidas kärmet juurdetulekut soodustada ja säilitada. Alustame kõigest sellest, mida saad teha väljaspool koera enda juurde kutsumist, mis seda käitumist toetab ning sinu ja koera suhet tugevdab.

Turvalisus ja ebasoovitava käitumise ennetamine

Kui sinu koer vastab kutsungile olenevalt tujust või tähtede seisust, siis ära jaluta teda lahtiselt. Kasuta Y-lõikega trakse, mille seljakinnituse külge võid panna vastavalt oma soovile ja koera vajadustele viie või viieteistkümne või kas või viiekümnemeetrise rihma. Sellega kaitsed oma koera ja teisi inimesi-loomi ning väldid kutsungi ignoreerimise harjutamist.

Tunne oma koera

Tunne oma koera geneetikat ja käitumuslikke omapärasid. Jahikoera ja karjakoera metsas lahti laskmisel võivad olla väga erinevad tagajärjed. Samuti on suur vahe, kas lasta vabalt lippama koer, kes on varem alati kohe kutsungi peale juurde tulnud, või koer, kellel on pikk ajalugu kutsungi ignoreerimise ja selle eest eluliste preemiate nautimisega. Mõtle läbi ka see, mis on sinu koera jaoks premeeriv ja mis mitte. Millised on tema jaoks tõeliselt maitsvad ja erilised maiused? Kas ta tõesti naudib paitamist kiitusena?

Loo häid harjumusi

Premeeri koera, kui ta vaatab jalutuskäigul vabatahtlikult sinu poole. Märka, kiida kohe ja anna enda käest koerale maitsev maius. Koera, kellel on välja kujunenud harjumus sinu poole vaadata, on palju lihtsam jalutuskäigul juhtida ning saada juurde tulema!

Ole preemiaga helde ja järjepidev

Hästi sobib juurdetuleku premeerimiseks lisaks vorsti- ja juustutükkidele näiteks kassitoidukonserv. Need on taskus kaasas kandmiseks piisavalt väikesed, säilivad toa-/õuetemperatuuril kenasti, kuid on samas suuremad ja erilisemad ampsud, seega vääriline tasu väga hinnalise käitumise eest. Koera saab premeerida ka muuga, mis talle tõesti väärtuslik on: mänguga, mänguasjaga, koos jooksmisega, vette minekuga, suure hurraaga.

Muuda lähedus väärtuslikuks

Koertel, kes kutsungi peale kiiresti omaniku juurde tulevad, on üks saladus: paljud neist ei taha omaniku juurest kaugele minnagi. Suhtle koeraga, mängi temaga ja treeni teda, ära ole vaid ankur rihma teises otsas. Ära loobi vaid palli, vaid mängige ka mänge, mis hoiavad koera sinu lähedal. Sikutage mänguasja või õpeta ta läbi sinu jalgade slaalomit tegema. Ka koera rihma otsast lahti lastes olgu see talle märguanne, et nüüd saab sinuga koos midagi toredat teha!

Ära karista

1) Ära kunagi karista koera, kui ta on tulnud sinu juurde. Isegi kui oled hingepõhjani solvunud, et see tal nii kaua aega võttis, või kui ta tuleb sinu juurde kohutavalt kuritöölt. Ta tuli.

2) Ära karista koera ka kogemata. Mis see tähendab? Õpi, mis on tegelikult sinu koera jaoks premeeriv ja mis mitte. Tihti kiidetakse koera juurdetuleku eest sellega, et talle tehakse pai või patsutus, mis on aga tüüpilises juurdetuleku kontekstis (õues, eemaldumine aktiivsest tegevusest) koerale hoopis ebameeldiv. Pai võib olla karistus ja järgmisel korral see koer enam kutsumise peale ei tule.

Edasi konkreetsemalt koera kutsumisest ja juurdetulekust.

Õpeta koera

• Meie töö on tagada, et koeral on raske eksida ja lihtne õnnestuda. Alusta lihtsas keskkonnas, kus koeral jätkub sulle tähelepanu (kodus). Kodust väljaspool alusta kindlasti nii, et koer on rihma otsas.

• Alguses kutsu koera, kui ta on juba sinu juures. Anna talle kohe mitu maiust järjest. Korda, kuni koer hakkab kutset kuuldes suure hurraaga sinu juurde tulema järjest kaugemalt ja kaugemalt. Nii loome seose kutse = preemia!

• Vali harjutamiseks õige hetk. Ära kutsu koera, kui ta parajasti süvenenult maad nuusib või varest taga ajab. Õnnestumine on siis ebatõenäoline ja see rikub su kutsungit.

• Ära korda kutsungit. Kutsu koera ainult üks kord. Kui arvad, et ta tõepoolest ei kuulnud sind, siis ehk üks kord veel. Kutsungi korrutamine ilma tulemuseta õpetab koera seda ignoreerima.

• Ära küsi koeralt sinu juurde jõudes veel ühte käitumist (nt "Istu"). Juurdetulek ise peab olema premeeritav käitumine!

• Ära oota vaikselt, et koer jõuaks sinuni. Hakka teda kiitma kohe, kui juurdetulek algab. See võib tähendada liikumist sinu suunas, sinu poole vaatamist või ainult hetkeks peatumist. Kiitmine ja veidike eest ära liikumine muudavad sinu juurde tulemise põnevamaks ja aitavad vältida seda, et koera tähelepanu poolel teel mujale läheb.

• Ära kutsu koera pidevalt talle meeldiva tegevuse lõpetamiseks. Kui kutsud tihti koera enda juurde ainult selleks, et ta rihma otsa ja autosse panna, hakkab ta peagi sinu juurde tulemist vältima. Mõtle, mis on juurdetuleku tagajärg koera jaoks.

• Õpeta juurdetulekut koos kinnivõtmisega. Juurdetulekust ei piisa, kui koer püsib paari meetri kaugusel ja liigub sul eest ära, kui sa püüad teda rihma otsa panna. Juurdetuleku eest maiusega premeerimise ajal võta õrnalt koera kaelarihmast või traksidest kinni ja premeeri veel.

• Kasuta vabastussõna ("Kõik", "Vaba", "Jaluta"...). Kui sina koera ei vabasta, jääb ta lihtsalt katsetama, kas nüüd võib minna. Aga nüüd? Aga nüüd?

• Tõsta raskusastet tasapisi ja järk-järgult ning püüa tagada õnnestumine.

Usalda, aga kontrolli

Ükski koer ei ole robot ega ole 100% käsukindel. Ära kunagi jaluta oma koera lahtiselt seal, kus ta võib häirida või ohustada teisi inimesi või loomi.

Usaldusväärne juurdetulek kutsungi peale on üks olulisemaid ja ilusamaid oskuseid, mida saame koertele õpetada, see on vaeva väärt. Kui vajad abi, siis kaasa positiivsel kinnistamisel põhinevaid treeningmeetodeid kasutav koertekoolitaja.