top of page
Search
  • Gerda Kosk

Koerte kehakeel ja stressisignaalid II

Updated: 2 days ago

(Algsed postitused ilmusid Instagramis ja Facebookis, 2022-2023)

Kehakeelesarja esimese osa leiad siit: koerte kehakeel ja stressisignaalid I.


Hästi tuntud märk koera erutusest ja ärritusest on adrenaliinisööstust põhjustatud piloerektsioon ehk turris karv ehk püstiaetud karvad piki koera selgroogu. Ehkki kõige tuttavamad ja märgatavamad on turris turjakarvad, võivad turris olla hoopis karvad koera laudjal või isegi sabal. Tegu on eelkõige kaitsereaktsiooniga: turris karvadega loom paistab suurem ja ohtlikum. Turris karvad võivad vihjata hirmule, ehmatusele, konfliktsetele tunnetele või suurele erutusele ning ennustada nii rünnakut kui ka mängu. Sellisel erutustasemel alanud mängul tasub siiski hoolikalt silma peal hoida.⁠ Pildilolev koer demonstreerib selget hoiatavat-ähvardavat kehakeelt: lisaks turris turjakarvadele näeme kortsus koonu ja otsmikku, pinges näolihaseid silmade all ja ärritile suunatud teravat pilku. Tema tagumised jalad on harkis, mis tähendab, et ta on valmis äkiliseks kiireks liigutuseks (põgenemiseks või ründamiseks). Koer näitab hambaid ja tõenäoliselt ka uriseb või haugub.


Suur hirm või stress võib põhjustada märgatavat käppade higistamist. Käpad on siis niisked ja jahedad ning koerast jäävad maha käpajäljed, mis on mõnel pinnal ka silmaga nähtavad. Niisked käpad haakuvad pinnasega paremini ning aitavad hirmunud koeral kiiremini ohu eest põgeneda.⁠



Stressi, ärevust või ebakindlust koeras võib väljendada kontekstiväline või ülemäärane kehahooldus või hoopis äkiline karvade väljalangemine. Kontekstiväline kehahooldus võib olla kratsimine või enda lakkumine nt treeningsituatsioonis, mõne inimese või teise koeraga kohtudes. Ebakindel või ebamugavust tundev koer võib kasutada kehahooldust asenduskäitumise, vältimistaktika või puhkepausina, öeldes niimoodi: "Palun jäta mind rahule, ma siin lihtsalt puhastan ennast omaette."


Ülemäärase kratsimise, nakitsemise või lakkumise ohvriks on sageli koera käpad või saba, milleni tal on lihtne ulatuda. See võib muutuda sundkäitumiseks ning võib trauma või pikaajalise stressi korral viia tõsise enesevigastuseni. Muidugi võib selline intensiivne kehahooldus olla ka mõne tervisehäire sümptom, olgu see vaimne või füüsiline.⁠ Lisaks sellele, et pikaajaline stress põhjustab tihti karvakaotust, võib ka ühekordne hirm või ehmatus kaasa tuua karvade äkilise väljalangemise (hirm "lööb karva lahti"). Sel juhul jääb koera silitades kätte peotäis karvu ja liikudes jääb koerast maha karvarada.⁠ Mõnel koeral lööb stressiolukorras äkitselt lahti kõõm.


Sageli paistab hirmu ja ebamugavust tundva koera keha ümar: kõrvad peadligi, pea õlgade vahele tõmmatud, selg küürus, saba jalge vahel. Koera saba ja jalad kaitsevad õrna kõhualust. Koer hoiab end maadligi. Näeme aeglaseid ja minimaalseid liigutusi, koer võib liikuda justkui aegluubis.⁠ Fotol olev koer jälgib teda puudutavat kätt. Laps on lähenenud pikali olevale koerale ja teda puudutanud ning koer ei naudi tekkinud olukorda.⁠ Lisaks ümarale kehale ja vastu keha tõmmatud sabale näeme lidus kõrvu ja "vaalasilma".


Ebamugavust tundev ja viisakalt distantsi paluv koer kannab keharaskuse kaugemale teda häirivast olukorrast, tavaliselt väldib selline koer ka silmsidet nagu pildil. Uudishimust või maiuseisust hirmuobjektile lähenev koer jätab sageli end ettevaatlikult lähemale sirutades igaks juhuks tagajalad kaugele maha, et vajadusel kiiremini põgeneda.


Leebe musi asemel saavad meie nägu ja käed mõnikord koera poolt intensiivse ja rahutu lakkumise osaks. Tihti annavad koerad ebamugavusest just sel moel märku, püüdes sellega rahustada iseennast või liiga lähedale tulnud inimest. Samuti võivad nad sel moel püüda suurendada distantsi enda ja inimese vahel. ⁠Koer võib distantsi suurendamiseks kasutada ka üles hüppamist ja koonulööki ehk suletud suuga vastu inimest või teist koera hüppamist. Mõnikord tabab niimoodi päris valus vops koera kohale kummardunud inimese nägu.



Selili heitmine on tihti valesti mõistetav signaal. See ei ole alati kutse kõhu sügamiseks. Mõnikord teeb koer seda hirmust ja ebakindlusest, mõnikord palub ta nii end rahule jätta. Võrdle kahel fotol olevaid koeri! Ülemisel pildil olev koer on pigem külili ja tema keha on sirge. Jalad ja sabajuur on keha ligi, et kaitsta õrna kõhu- ja sabaalust. Ta hoiab pead püsti, et jälgida talle lähenevat kätt. Tal on

ebamugav. Sageli kaasneb sellises olukorras sabaotsa liputamine või saba põntsutamine vastu põrandat läheneja rahustamiseks, lidus kõrvad, tihedalt suletud suu, ninaotsa limpsamine, mõnikord urisemine või urineerimine.⁠ Alumisel pildil olev koer on end pikalt välja sirutanud, tema keha on mänguliselt kaarjas, kõht taeva poole ja jalad laiali. Pea ja saba puhkavad maas. Ta paistab üsna rahulik ja rõõmus ning kutse kõhusügamiseks on tihti just selline. Kõhusügamist eriliselt nautival koeral on pea alaspidi mõnuledes mõnikord suu kergelt avatud ja keel ripub suunurgast välja.

Levinud käitumine, mis koeraomanikele tihti piinlikkust valmistab, on kargamine. Nii isased kui emased koerad kargavad teisi koeri mänguhoos, pehmeid mänguasju kodus, omaniku või võõra inimese jalga kõige ebasobivamal hetkel. Tavaliselt ei ole selle käitumise funktsioon nendes olukordades seksuaalne ega ole seotud domineerimisega.⁠ Tihti on põhjuseks hoopis ärevus, frustratsioon või liigselt hoogu läinud mängust põhjustatud üleerutus. Tegu võib olla harjumuspärase mängukäitumise või eneserahustamisega. Koer võib kasutada kargamist nii tähelepanu saamiseks ja mängu algatamiseks kui ka mängust puhkamiseks ja tugevate emotsioonide maandamiseks. Kui kargamisharjumus on tekkinud äkitselt või muutunud väga sagedaseks, tasub kahtlustada terviseriket. Isaste koerte puhul näeme mõnikord erektsiooni olukorras, kus koer on pisut ärev või emotsioonid (ka meeldivad) on muul moel intensiivsed.


Stressirohkes või hirmuäratavas olukorras võib isegi muidu ablas koer olla võimetu toitu vastu võtma või alla neelama. Võib juhtuda, et ta võtab maiused vastu ja sülitab siis välja. Koer, kes muidu võtab toitu käest õrnalt, võib pingelises olukorras maiust vastu võttes valusasti napsata. Usinalt maiuseid kasutavad koeraomanikud oskavad päris hästi koera meeleolu selle järgi hinnata, millise äkilisusega koer maiuseid võtab.⁠ Näilise isutuse võib põhjustada hirm või ärevus, mille tõttu koera keha loobub seedeprotsessidest ning lülitab sisse võitle-või-põgene protsessid. Koer on ellujäämisrežiimil ja ei saa tegeleda toitumisega. Ärevil koera iseloomustab lihaspinge, sh pinge näo- ja lõualihastes, mistõttu on suu õrnalt avamine ja sulgemine koera jaoks raskendatud.⁠ Koos toidu napsamisega käib tihti käsikäes toidu ahmimine või kugistamine. Natukese aja pärast võib liiga suurte tükkidena või suure koguse õhuga koos alla ahmitud toit oksendamise teel väljuda.


Hirmu, ärevuse ja mõnikord ka suure erutuse vägagi levinud sümptomiteks on äkilised muutused koera seede- ja ainevahetussüsteemis, sh suurenenud süljevool (tilkuv või vahune suu), oksendamine, urineerimine, kõhulahtisus ja pärakupaunade tühjenemine.⁠ Kõhulahtisus võib olla kohene reaktsioon, seda võib põhjustada pikaajaline stress, samuti võib see mõnele ärevusttekitavale sündmusele järgneda viivitusega. Pärakupaunade või põie tühjenemine toimub sageli kohese vastusena äkilisele ehmatusele või suurele hirmule. Suurenenud süljevool, oksendamine, urineerimine ja kõhulahtisus võivad kõik olla üksindusärevuse sümptomid.⁠


Hullunud pilk, igasse ilmakaarde lendavad jäsemed... Hoidke nüüd piip ja prillid, koeral tulid zoomie'd peale!⁠ Paljusid kutsikaomanikke "rõõmustavad" igaõhtused hullutuurid, mõni omanik näeb oma koera pööraselt ringi tiirutamas pärast rihma otsast vabastamist, pärast koera vannitamist või justkui ilma igasuguse põhjuseta.⁠ Selliseid hullutuure võib põhjustada kogunenud stress, frustratsioon või üleliigne energia (nt vannitamise ajal või kui koer on olnud pikka aega puuris või lühikeses rihmas), üleväsimus (eriti kutsikate puhul õhtutundideks ja noortel koertel liiga pikal jalutuskäigul), suur rõõm, ehmatus või üllatus. Näeme seda tihti näiteks siis, kui koer astub asfaldi või muru asemel äkitselt liivasele pinnale. Küllap on tegu üllatuse või ehmatusega ootamatult muutunud jalgealusest. Koer võib püüda sel moel ka ennast rahustada või pakkuda seda asendustegevusena ärevusttekitavas olukorras.


Vaheletulek ehk splitting on koerte viis rahustada liigikaaslaste ja ka inimeste liialeläinud müramist või potentsiaalset konfliktiolukorda. Tihti püüavad koerad inimeste vahele trügida siis, kui me kallistame või kõdistame, sest koerte jaoks ei on need käitumised veidrad ja võivad kujutada ohtu. Ka teiste koerte mängimist jälgides läheb mõni koer ärevaks ja püüab igaks juhuks olukorda kontrolli alla saada, ajades teised koerad lahku. Seda viisakat käitumist saame ka ise kasutada, et kaitsta koera mõne tormaka pealetükkija eest.



Kui koer püüab hoida oma inimese lähedusse või otsib temaga silmsidet, hüppab oma inimese najale või haugub tema peale, võib see olla tema viis otsida ärevas olukorras abi ja kaitset. Seda näeme näiteks koerte trennides ja mänguplatsidel, kui koer on toimuvast üle koormatud, hirmul või väsinud.




Pea meeles!

  • Iga koer võib hammustada.⁠

  • Nii mõnigi käitumine või signaal, mis mõnes kontekstis väljendab ärevust, hirmu või ebamugavust, on ka mõnes rahulikus kontekstis tavapärane.

  • Nagu inimesed, võivad ka koerad kogeda konfliktseid emotsioone, samuti käivad elevus ja ärevus tihti käsikäes. Näiteks uutesse nähtustesse või inimestesse suhtuvad koerad sageli nii uudishimu kui ka ebakindlusega. Tervitamisel on kohtumisrõõm tihti segatud ettevaatlikkuse ja mõningase ebamugavusega.

  • Ekstreemsuseni aretatud koeratõugude kehakeelt ja näomiimikat võib olla raske lugeda nii inimestel kui ka teistel koertel ning see võib kergesti viia konfliktideni. Pikad karvad või sügavad kortsud näos, lühike või sootuks puuduv koon või krussis saba, rippuvad silmalaud või mokad võivad olla koerale suhtlemisel takistuseks. ⁠

Pea silmas konteksti ning koera keha ja käitumist tervikuna!

233 views0 comments

Recent Posts

See All
bottom of page