Milline aed hoiab koera kinni?

Milline on turvaline piirdeaed? Kuidas tagada, et aed koera tõesti kinni hoiab?

Kui on võimalus, et koer kipub aiast põgenema, siis tasub rajada kohe kõrge ja kindel aed. Iga põgenemise järel aeda jupikaupa kõrgemaks või tugevamaks ehitades võime kogemata treenida koera järjest osavamaks põgenejaks. Pea meeles, et raskusastme järk-järguline tõstmine ja samas eduka soorituse tagamine tähendab suurepärast treeningut. :)

Koerale võib olla ka eluohtlik selline aed, mis on kõrguselt väga napilt üle tema hüppevõime, seega pigem olgu aed tõesti kõrge. Väikesele koerale võib piisata aiast kõrgusega 1,2 m, samas kui suurema koera jaoks peab aed olema 1,5 m kõrgune või enamgi. Mõnda eriti hea hüppevõimega koera hoiab kinni vaid 2 m kõrgune tara. Soodsam lahendus on aed, mis on altpoolt tugev ja tihe, ülevalt kergem ja hõredam. Väikese koera puhul võib olla madalam ja laiemate vahedega aed piisav, kui lisada alumisele osale metallvõrk, mis takistab koera läbi aia pugemast.

Traadist/keevisvõrgust aia puhul tähendab jämedam traat ja tihedam võrk suuremat stabiilsust ja turvalisust. Peenikesest traadist aed vajub kergesti lume raskuse all või kui koer sellele peale hüppab, tekitades koerale võimalusi mööda võrku üle aia ronida. 

Paljud koerad õpivad linkide ja haakidega väravaid avama, seega värava lukustamine võiks saada heaks harjumuseks. Mõni koer õpib aiast plehku panemise nimel isegi redelist üles ronima, seega – mida vähem horisontaalset toetuspinda, seda turvalisem.

Kindlasti tuleb üle vaadata aiapiirde lähiümbrus. Veendu, et koer ei saa üle aia hüpata mõnele kivile, kännule, prügikastile või kuudikatusele ronides. Ära unusta aiapiiri sageli kontrollida! Täida aia äärde kaevatud augud, paranda kahjustused ja jälgi, et talvel ei kuhjataks lund aia äärde.

Soodsaim lahendus suure ala piiramisel on nn raadiopiire/elektripiire ehk maa-alune traat, millele lähenedes saab koer kaelarihma kaudu hoiatussignaali ja siis elektrilise impulsi. Elektripiirde kasutamiseks tuleb koeraga läbi viia treening, et ta teaks territooriumi piire, tunneks end oma koduaias turvaliselt, julgeks minna rihma otsas aiast välja jalutama ja et kaelarihma tekitatud valuaisting ei seostuks möödujatega. Tuleb veenduda, et kasutatav toode on selline, mis toimib ainult ühes suunas ehk koera pääsemine väljastpoolt territooriumi tagasi oma õuele ei ole takistatud.

Elektripiirde puhul puudub füüsiline barjäär, mis välistaks koera lahkumise või teiste elusolendite (sh metsloomade või lahtiste koerte) sisenemise territooriumile. Kuna lähenev lahtine võõras koer võib mööduvas inimeses tõsist hirmu tekitada, siis tuleks aia piir visuaalselt tähistada. Samuti on viisakas panna välja sildid, mis teavitavad möödujaid, et sinu koer on elektripiirdega alal.

Elektripiirde kohta öeldakse sageli, et see peab koera kinni seni, kuni koeral ei ole piisavalt head põhjust piiridest väljuda. Elektripiirde jupid võivad lakata töötamast ja nii mõnigi koer lihtsalt harjub piiri ületamisest tekitatud ebamugavusega. Samuti ei pruugi valuaisting peatada koera, kes on parajasti tugeva adrenaliinisööstu mõju all, ajades taga metslooma, teist koera, inimest või sõidukit.

Suure ala füüsilise aiaga piiramine on elektripiirdega võrreldes väga kulukas, kuid märkimisväärselt turvalisem ja väärt investeering oma koera ja teiste loomade ja inimeste heaolusse. Aia rajamise projekti saab ellu viia etappidena, alustades väiksemast koerale mõeldud aedikust.

Meisterpõgenejate jaoks on võimalik kasutada lisaturvameetmeid. Nn koiotirullik (coyote roller) aitab hoida koera aias ja muud loomad aiast väljas. Rullik on piirdeaia kohale kinnitatud toru, mille peal on teine, sisemisest veidi suurem ja lahtine (plast)toru. Käppasid välimisele torule toetades keerleb see ringi ja katsetaja kukub oma aiapoolele tagasi.

Põgenemiskatseid aitab nurjata ka aed, mille ülemine osa on sissepoole kaldu. Samuti on suurepärane variant nn puhvertsoon ehk strateegiliselt aiapiirdest sissepoole istutatud põõsad, hekk või isegi topeltaed, mis ei võimalda koeral võtta aia ületamiseks vajalikku hoogu või mitmekordistavad põgenemiseks vajaliku hüppe ulatust. 

Ka aia alt läbi kaevamist tuleb takistada, kui selleks on oht. Aiaaluse saab betoneerida, tugeva metallaia saab paigaldada osaliselt maa sisse, keevisvõrgu saab paigaldada horisontaalselt maapinnale aiapiirist sissepoole.

Mõnda meisterpõgenejast koera ei saa aia materjalist või kõrgusest hoolimata kunagi järelevalveta lahtiselt aeda jätta. Sellised koerad püsivad aias turvaliselt vaid tugevas aedikus, mis on rajatud betoonpõrandale ja kaetud katusega.

Kui KOV või ühistu nõuded ja piirangud sinu aiapiirde kõrgusele ja välimusele ei vasta sinu koera vajadustele, näiteks kui tänavaga piirnev aed peab olema madal ja suure läbipaistvusega, siis on variant ehitada aiast sissepoole koerale turvaline aedik või rajada eelnimetud puhvertsoon.

Pea meeles, et koerad vajavad seltskonda ja uudsust ning isegi suur aed ei asenda jalutuskäike ega kvaliteetaega sinuga koos. Koera sotsiaalsete, füüsiliste ja vaimsete vajaduste rahuldamine läbi liikumise, treenimise ja rikastuskogemuste aitab neil kodus puhata ja koduaias püsida.