(Algsed postitused ilmusid Instagramis ja Facebookis, 2021)
Vaata postituse jätku siit!
Kas sina räägid koerte keelt? Kas tead, mida räägivad koera tunnete kohta tema käpad, kõrvad, suunurgad? Kas tead, milline näeb välja sinu koera "ei" paile, teisele koerale, võõrale inimesele? Aga võõra koera "ei" sinu või su koera lähenemiskatsele?
Hammustused ei tule tühjast kohast, vaid üldjuhul koerast, kelle kümneid või sadu hoiatusi on eiratud. Sotsiaalsete loomadena on koerad osavad konfliktide vältimises ja rahumeelses lahendamises, see aga eeldab, et teine pool oskab nende kehakeelt lugeda, stressisignaale ära tunda ja neile kohaselt reageerida. Koerad on väga selged ja usinad suhtlejad, peame neile vaid vastu tulema ja leidma natuke aega, et õppida neid kuulama. Nii kaitseme ennast ja oma koera ning teisi inimesi ja loomi.
Sellel pildil on näha üks lihtsamini märgatavaid stressisignaale: pea ligi ja alla- või tahapoole tõmmatud lidus kõrvad. Näeme seda sageli vastusena ehmatusele või inimese ähvardavale kehakeelele (nt koeraga riieldes või koera kohale kummardudes), samuti võib see osutada ebakindlusele uues keskkonnas või olukorras.
Siin on näha mitu olulist signaali, mis annavad märku, et koer ei tunne end hästi. Näeme lidus kõrvu ja kissis silmi. Kuna laps asetseb vasakul ja üleval, on koer oma pea viinud paremale ja alla. Koer on pööranud oma näo eemale nii teda kallistavast lapsest kui ka fotograafist. Kallistamine ja pildistamine on üldiselt koerte jaoks veidrad tegevused ning need tekitavad tihti neis ebamugavust. Näo eemale pööramine on aga hästi mõistetav viisakas signaal, mida saame ka ise koera rahustamiseks kasutada. Saame pöörata oma näo veidi eemale võõra koeraga tutvudes või tuttavat koera tervitades. Samuti olukorras, kus peame koera isiklikku ruumi tungima (nt talle trakse või jopet selga pannes), või siis, kui koer on muutunud mänguhoos väga ülemeelikuks.
"Vaalasilma" ehk selgelt nähtavaid silmavalgeid näeme tihti siis, kui koera pea on pööratud meist eemale (vt eelmist punkti), kuid silmad jälgivad meid tähelepanelikult. Koer, kes kaitseb toitu või mänguasja, võib langetada pea väärtusliku eseme kohale, jälgides samas pingsalt talle lähenevat inimest või teist koera. Tavaliselt kaasneb "vaalasilmaga" koera tardumine või kangestumine ning pildil nähtavad lidus kõrvad ja tihedalt suletud suu.
Sellel pildil on näha tüüpiline stressisignaal, millega koerad püüavad pingelist olukorda leevendada ning üksteist ja meid rahustada: nina limpsamine või keeleotsa suust välja pistmine. Samuti näeme lidus kõrvu ja fotograafist eemale pööratud nägu. Nina limpsamisega kaasneb mõnikord suu matsutamine või hammaste plagistamine, mõlemad võivad esineda ka omaette.
Ka haigutamine on tüüpiline stressisignaal, millega koerad püüavad pingelist olukorda leevendada ning üksteist, iseennast ja meid rahustada. Näeme ka, et pildil olev koer on tõmbunud kaela ja peaga kallistajast eemale. Stressihaigutus lõpeb mõnikord kileda häälitsusega. Vahel kaasneb sellega keha sirutamine ja ringutamine, mistõttu peame seda ekslikult unisuse märgiks.
Haigutamist saame ka ise koera rahustamiseks kasutada. Kui meie kehakeel on pehme ja liigutused aeglased, silmad poolsuletud ja haigutused sügavad, anname koerale märku, et olukord ei ole ohtlik.
Kas oled märganud, et sinu koer aevastab teiste koertega mängides või jalutama minnes? Koera erutusest ja ärevusest võib märku anda just aevastamine või õhu järsk väljutamine puhistades (nina kaudu) või puristades (mokkade kaudu). Tihti on tegu mängukäitumisega, mis võimaldab koeral kaaslastele oma rahumeelseid kavatsusi näidata ja enne mängu jätkamist hetkeks puhata. Mõnikord turtsuvad ja puhistavad koerad ootusärevusest, näiteks enne õueminekut või oma inimese kojusaabumist, või frustratsioonist, kui soovitud asi või tegevus viibib. Samuti võib puhistamine olla suunatud mõnele hirmuäratavale stiimulile ja ennustada haukumist.
Sellel pildil on näha signaal, millega koer püüab näidata end ohutuna: silmade kissitamine või tihe pilgutamine. Näeme seda olukorras, milles koer tajub ohtu ning püüab ohu või stressi allikat rahustada. Samuti võivad koerad seda leebet signaali kasutada viisakalt suhtluspartnerile lähenedes. Näeme seda signaali tihti dog shaming postitustes ehk fotodel ja videodes koertest, kellega parajasti pahanduse/õnnetuse pärast riieldakse. Need koerad ei tunne süüd ega häbi, vaid nad reageerivad omaniku ähvardavale kehakeelele, tunnevad inimese ees hirmu ja püüavad teda rahustada.
Imetajate puhul annab tugevast erutusest (nii seksuaalne kui ka rõõmuerutus) ja hirmust märku pupillide suurenemine. Liigselt hoogu läinud mängu käigus võime näha, et koeral "silmad põlevad peas", pupillid läigivad tugevalt ja paistavad suurte õhukeste ketastena. Tõsises hirmuseisundis koera pupillid võivad olla väga suured isegi ereda valguse käes (nt loomakliinikus).
Koera emotsionaalsest seisundist võib meile märku anda tema keel. Stressi-seisundis koera keelelihased on pinges ja töötavad gravitatsioonile vastu. Lõdvalt rippumise või suus puhkamise asemel võib mureliku/erutunud koera keel olla pikalt suust väljas ja kaarduda ülespoole. Keel võib olla otsast laiem ja servadest tõstetud ehk lusikakujuline. Keel võib paista külgedelt ebatavaliselt paks. Tihti kaasneb sel moel nähtava keelega häälekas lõõtsutamine.
Stressiseisundis koera näolihased on pinges. Võime seetõttu näha kortse ja vagusid koera kulmude ümbruses, otsaesisel, silmade all, põskedel, koonul, suunurkades. Fotol oleva koera kulmud ja põsed väljendavad selgelt muret ning tema lidus kõrvad ja ninaotsa limpsav keel annavad meile samuti märku, et ta ei tunne end hästi ning olukord on tema jaoks hirmuäratav.
Pinge näolihastes võib meile paista grimassidena koera näol, sh kõrvuni naeratusena ehk kaugele üles- või tahapoole tõmmatud suunurkadena ning "naerukurdudena" ehk voltidena suu-nurkades. Mõned koerad õpivad naeratama, kui nende inimesed kinnistavad sellise käitumise tähelepanu, kudrutamise ja maiustega. Samuti on näilise naerunäoga koerad meie silmis hirmus armsad, mistõttu on mõned populaarsed koeratõud aretustöö tõttu isegi rahuseisundis naerusuised. Siiski ei ole inimese moodi rõõmu pärast või viisakusest naeratamine koertele üldiselt iseloomulik, pigem näeme naeratust mureliku või ülierutunud koera näol. Sellise naeratusega kaasnevad tavaliselt ka muud stressisignaalid, nt pinges keel, kortsud näol, lõõtsutamine, "vaalasilm", lidus kõrvad vm.
Pinges näolihaste tõttu on hirmunud või ebamugavust tundval koeral sageli suu kõvasti kinni. Samuti võib suu äkiline sulgemine anda meile märku, et koer tajub äkitselt ohtu. Sellise koera mokad on pinges ja pisut tõstetud ning ei ripu lõdvalt. Koera suunurgad võivad olla ettepoole lükatud ja suu pruntis. See toob kaasa ka tõstetud ja ettepoole lükatud vurrud. Selliseid märke võib olla keeruline tabada, mistõttu tunneme lihtsamini ära teised tihti kaasnevad signaalid, nt fotol oleva koera lidus kõrvad, pärani silmad või nähtavad silmavalged. Tihti kaasneb ka koera tardumine, maadligi olek, näo eemale pööramine ja/või väga aeglane liikumine. Koer, kes muidu võtab käest toitu õrnalt, võib ärevusest krampis suuga võtta maiuseid järsult napsates.
Ülemiste hammaste paljastamine on selge ja tugev hirmu- ja ähvardussignaal. Hammaste näitamisega kaasnevad harilikult kortsud koonul, tõstetud ja puhvis mokad, ettepoole lükatud suunurgad ja vurrud, suured silmad ja pupillid, samuti tardumine ja urisemine. Tihti limpsavad koerad samal ajal korduvalt nina, pööravad pea kõrvale või liputavad sabaotsa, pildudes viimse hetkeni suhtluspartnerit rahustavaid ja olukorda leevendavaid signaale. Sellist koera näeme tavaliselt siis, kui kõik tema leebemad signaalid on maha magatud või neid ei ole kuulda võetud. Tegu võib olla koera viimase katsega konflikti rahumeelselt lahendada ning sellesse tuleb suhtuda austusega.
Mõni koer näitab hambaid ka nii, et tema koon on sile ja suunurgad tahapoole tõmmatud, nii mõnigi neist on saanud internetikuulsuseks. Tihti on koera silmad siis kissis, kaasneda võib tardumine, maadligi olek ja jalgade vahele tõmmatud saba. Tegu on nn alandliku grimassiga (submissive grin), mis väljendab hirmu ja ärevust. Inimesed peavad seda mõnikord vahvaks naeratuseks, kiidavad ja premeerivad koera ning õpetavad seeläbi sellise käitumise talle trikina selgeks.
Nii mõnigi koer näitab hambaid ka mängides. Mäng võib olla tugevalt erutav sündmus, mille käigus harjutataksegi konfliktide lahendamist, rünnakuid ja taandumisi. See on normaalne, kuni tegemist on mänguga. Sellest, kuidas koerte mängu ära tunda, loe SIIT.
Keha raputamine on signaal, millega koerad rahustavad liigselt hoogu läinud mängu ja leevendavad erutust, nt võime seda näha õueminekul või pärast jalutuskäiku tuppa tulles. Keha raputamisega raputatakse maha stress ja lihaspinge pärast konfliktset, hirmuäratavat või ebamugavat olukorda. Koerad kasutavad keha raputamist ka ehmatusest taastumiseks. Murelikul koeral võib aidata ärevatest olukordadest kiiremini taastuda see, kui talle on trikina õpetatud keha raputamist märgusõna peale.
Maast lahti tõstetud esikäpp või käppade kohendamine istudes võib osutada sellele, et koer on ebakindlas, konfliktses või ärevusttekitavas olukorras. Tavaliselt näeme siis ka muid signaale nagu lidus kõrvu, tihedalt suletud suud, nina limpsamist. Käpatõste võib anda märku ka ootusärevusest, nt võib koer tõsta esikäpa vahetult enne seda, kui anname talle maiuse või viskame mänguasja.
Hirmuäratavas või ebakindlas olukorras võib koer teha end istumise või lamamise teel väiksemaks ja staatilisemaks ning näidata end seeläbi ohutuna. See on ka viisakas rahustav signaal teise pelgliku või väiksema koeraga suheldes. Mõnikord püüavad koerad rahustada ärritunud/ erutunud inimest või teist koera, istudes seljaga närvitseja poole või lausa talle peale, kombineerides istumist ja näo/keha eemale pööramist.
Saba liputamist peetakse ekslikult sõbraliku ja mängulise koera märgiks. Tegelikult liputavad koerad saba erinevates situatsioonides alates viisakast tervitamisest ja mängule kutsumisest kuni suhtluspartneri rahustamise ja isegi ründevalmiduseni, samuti aitab saba koertel liikudes lihtsalt tasakaalu hoida. Siiski võib saba meile koera meeleolu kohta nii mõndagi öelda.
Sabajuure (kus koer ja saba kohtuvad) asetus: kõrge asetusega sabajuur märgib kõrgemat erutustaset, mis võib ennustada nii head kui ka halba. Madala asetusega sabajuur, kus koer on tõmmanud saba ülemise osa vastu tagumikku või kogu saba jalge vahele, väljendab hirmu või ebakindlust, samuti näeme seda mõnikord siis, kui koer on sügavalt keskendunud mõnele ülesandele või tegevusele. Kui koer on neutraalses rahumeelses meeleolus, jätkab sabajuur tavaliselt veidi selgroogu, uudishimuliku koera puhul on tihti kogu saba maapinnaga paralleelne.
Saba lehvimise kiirus ja amplituud: väga erutunud või ärritunud koera saba on tihti kõrgel püsti ja lehvib kiiresti väikese amplituudiga. Rahuliku ja suhtlemisalti koera saba lehvib tavaliselt maapinnaga paralleelselt või veidi kõrgemal/madalamal ning laia amplituudiga, tavaliselt tantsib siis koera kogu taguots. Ärev või hirmul koer võib suhtluspartneri rahustamiseks liputada sabaotsa, ülejäänud saba jalge vahele tõmmatud, keha kange. Kui läheneda puhkavale koerale, võib saba põntsutamine vastu põrandat olla rahustav signaal ja palve puhkajat mitte häirida.
On leitud, et koerad liputavad saba rohkem paremale poole, kui nad on rahulikud ja rõõmsad, ning vasakule, kui nad on ärevad ja mures. Selline eelistus annab signaale isegi sabaliputajat nägevale koerale, kelles see kutsub esile sarnase emotsionaalse reaktsiooni!
Lisaks niigi mitmekesisele sabakeelele peame arvestama, et koerad kogevad konfliktseid emotsioone, samuti on olemas igasugused propellersabad ja sabad, mis liiguvad näiliselt üheaegselt igasse ilmakaarde, vigastatud või valutavad sabad, mis ei liigu normaalselt, ning muidugi sabad, mis on tõuomaduste tõttu alati krussis või keerdus. Seetõttu tuleb alati jälgida konteksti ning koera keha ja käitumist tervikuna.
Lõpetuseks vaatame neutraalse näoilmega koera, kes paistab päris rahulik ja rõõmus. Sellise koera kõrvad on neutraalses asendis. Kõrvad võivad olla pisut püstised, ettepoole suunatud või liikuda vastavalt heliallikale, kui koer midagi kuulab. Neutraalselt meelestatud koera silmad on leebed ja mandli-kujulised, silmavalge on vähe või üldse mitte nähtav, pupilli suurus vastab valgustingimustele. Nägu ja koon on (tõukohaselt) sile, ilma liigsete kortsude ja vagudeta. Suu on suletud või veidi avatud, mokad on pehmed, ülemised hambad on kaetud. Keel on lõtv ja allub koos ülejäänud suuga gravitatsioonile, st suunurgad, huuled ja keel ripuvad pisut allapoole.
Pea meeles!
Iga koer võib hammustada.
Nii mõnigi käitumine või signaal, mis mõnes kontekstis väljendab ärevust, hirmu või ebamugavust, on ka mõnes rahulikus kontekstis tavapärane. Nt kuuma ilmaga on normaalne, et koer õues lõõtsutab, kuid kui koer lõõtsutab jahedas ruumis, on ta tõenäoliselt ärevil. Lisaks ärevatele olukordadele aevastavad koerad muidugi ka siis, kui tolmukübe nende nina kõditab, ja limpsavad ninaotsa, mis on parajasti pasteedine. :)
Nagu inimesed, võivad ka koerad kogeda konfliktseid emotsioone, samuti käivad elevus ja ärevus tihti käsikäes. Nt uutesse nähtustesse või inimestesse suhtuvad nad sageli nii uudishimu kui ka ebakindlusega. Tervitamisel on kohtumisrõõm tihti segatud ettevaatlikkuse ja mõningase ebamugavusega.
Ekstreemsuseni aretatud koeratõugude kehakeelt ja näomiimikat võib olla raske või võimatu lugeda nii inimestel kui ka teistel koertel ning see võib kergesti viia konfliktideni. Pikad karvad või sügavad kortsud näos, lühike või sootuks puuduv koon või krussis saba, rippuvad silmalaud või mokad võivad olla koerale suhtlemisel takistuseks.
Pea silmas konteksti ning koera keha ja käitumist tervikuna!
Vaata postituse jätku siit!